Kalatoidud
1.Too välja olulised tegurid, mis eristab kalaroogi liharoogadest.
Kalaroad on võrreldes liharoogadega hõlpsasti ja kiiresti valmistatavad. Kalaliha on suure toiteväärtusega ja organismi poolt kergesti omastatav. Kala on sarnaselt lihale ja munale peamine valguallikas, kalavalgud on kergesti seeditavad. Kalas on vähe sidekudet, mis muudab kala kuumtöötlusprotsessid võrreldes liha töötlemisega lühemaks. Rasvade osas erineb kala märgatavalt lihast – enamus kalu on väherasvased ning seega ka madala energiasisaldusega.Rasvaste kalaliikide rasvad on tervislikud, kuna on õlitaolised ja sisaldavad rohkelt küllastumata rasvhappeid ning rasvlahustuvaid vitamiine.
2.Millised on värske kala tunnused?
· lõhn on värske, kala terve ning muljumata.
· kala lõpused on helepunased. Kui kalast veri välja lasta, siis lõpuste värv on veel heledam. Jääs säilitatud kala lõpused on hallikalt punetavad.
· kala nahk on läikiv ja limane. Lõhn on värske.
· kala silmad on selged ja veidi väljaulatuvad, punnis.
· kala liha on elastne, nõtke (kui kala muljuda sõrmedega, siis lohku ei jää). Kala liha on selgroo küljes kõvasti kinni ja küljeluud on lihas kinni. Kala kätte võttes peab ta tunduma elastne ning tihke.
· lamedad kalad peavad olema keskelt kõrged, ümarad kalad laiaselgsed.
· sidekoekelmed on pärlmutriliselt säravad.
· limakiht on ühtlane. Paisunud, tuhm ja ebaühtlane limakiht on märk kala kvaliteedi langemisest.
· liigikohased värvimuutused on vältimatud.
3. Kuidas kalu säilitatakse?
Kala tuleb säilitada 0 °C lähedasel temperatuuril (jääpurul, jääpuru sees). Mida kiiremini on kalad pärast püüdmist saadud külma panna, seda kauem võib neid säilitada.
Värske kala kvaliteeti ei saa kunagi parandada, seda saab vaid säilitada.
Kui kala veel elab, tuleb ta kiiresti surmata ja veri välja lasta. Kala liha on siis valgem, kõvem, maitsvam, selle säilimisaeg pikeneb.
Lihaskiududesse jäänud veri hakkab riknema hapendades rasvu, mis annavad kalale rääsunud maitse. Veri on ka bakteritele heaks kasvupinnaks.
4. Millised töövahendid aitavad kergendada kalade puhastamist ja eeltöötlemist?
Kalade puhastamist ja eeltöötlemist aitavad kergendada korralikud töövahendid:
kalariiv,
kalanuga,
fileerimisnuga,
käärid,
kalalaud,
teravaotsaline kahvel.
Kalalaud peab olema piisavalt suur (sobib mõõtmetega 60x22 cm), tugev, tihedast puust.
Tihti on kalalaual ka selle külge kinnitatud klamber, mille vahele on võimalik kinnitada
kalasaba kala hõlpsamaks töötlemiseks.
Teravaotsalist kahvlit - kalanaasklit - kasutatakse kalafileede viimistlemisel (roogude ja
uimede eemaldamine, naha mahavõtmine) kala paigalhoidmiseks.
Noad peavad olema laitmatult teravad.
Puhastamisel on soovitatav kala alla panna mitmekordne paber soomuste ja sisikonna
"sissepakkimiseks".
5. Millised on kala eeltöötlemisvõtted?
Kalade eeltöötlemisvõtted:
1. lima eemaldamine
2. kalade soomustamine
3. kalade nülgimine
4. sisikonna eemaldamine
5. fileerimine
6. portsjontükkide lõikamine
7. marineerimine
8. külmutatud kalade eeltöötlemine
Kui kala on limane, siis tuleb lima ära kraapida või kala majapidamispaberiga puhtaks
hõõruda. Angerjal eemaldatakse lima soolaga hõõrudes (elus angerjaid soolal hoides).
Kalade soomustamine ja nülgimine sõltub alati kalaliigist ja valitavast kuumtöötlusvõttest.
Forelli, kilu ja rääbist ei tule soomustada, kuna nende soomused on väiksed ja pehmed. Luts
ja lest nülitakse. Ahvena soomused on kõvasti kinni, ja seetõttu nülitakse tihti ka ahven.
Kalade soomustest puhastamine on vajalik siis, kui kala kuumtöötlemiseks kasutatakse
praadimist. Kui kala keedetakse, siis teda üldjuhul ei soomustata, kuna soomustes on küllalt
palju eristuvaid aineid, mis aitavad kalaleeme maitseomadusi parandada. Samuti ei soomustata suitsutatavat ja grillitavat kala. Selliselt küpsetatud kaladelt eemaldatakse nahk koos soomustega alles enne serveerimist. Lõhet, forelli ja mõningaid teisigi lõhelisi küpsetatakse soomustamata. Kala fileerimisel ei ole vaja soomuseid eemaldada.
Soomused eemaldatakse alustades kala sabast, tehes kalariiviga ringikujulisi liigutusi. Kala
lihaseid ei tohi liiga tugevalt hõõrudes vigastada. Kala võib soomustades hoida vee all
või suuremas kilekotis, siis soomused ei pritsi laiali. Soomustatakse üldjuhul kalu, millede
kõhuõõs on avamata. Kui kala kõhuõõs on avatud, siis soovitatakse see täita näiteks
majapidamispaberiga, et kala kuju soomustamise ajal säilitada.
6. Milleks kasutatakse kalajääke?
Kalajääke kasutatakse puljongite valmistamiseks.
7. Kirjelda kalade marineerimist.
Kalade marineerimine
Marineerimist kasutatakse kalale maitse andmiseks ja kala veelgi kiiremaks valmimiseks. Tavaliselt marineeritakse enne taignas või restil praadimist. Marineerimiseks kasutatakse maitserohelist ning sidrunimahla ja toiduõli (suhteliselt kuiv marinaad). Marinaadiga kala hoitakse jahedas vähemalt 1 tund. Soolaga maitsestatakse vahetult enne taignasse kastmist või paneeringuga katmist.
Marineerida võib ka juba küpsetatud kala, nt praetud või suitsutatud räim. Sellisel juhul tuleks kasutada keedetud marinaadi. Sellisele marinaadile annab hapukust äädikas või sidrunimahl, maitset tomatipüree, sinep, sibulad, mädarõigas, pipraterad, loorber.
8.Loetle ja kirjelda kalade keetmise võimalusi.
Keeta võib kõiki kalu. Kalu keedetakse tervetena (roogitutena), fileedena või
portsjontükkidena. Suuri kalu (massiga üle 400 g) tükeldatakse keetmiseks õhukese nahaga või nahata fileedeks või paksu nahaga fileedeks (näiteks lõhe):
o fileest lõigatakse 100-150 g tükid,
o tükid poolitatakse keskelt kuni nahani,
o tükid keeratakse nii, et nahapooled jäävad vastakuti (kalamedaljonid), luude ja
nahaga portsjontükkideks, mille kõhuääre võib keetmise ajaks puutikuga
kinnitada.
Kalu võib keeta väheses vees 90-97 °C juures, jahtuvas vees, ahjus omas mahlas või väheses vedelikus, aurus (aurukapis) või mikrolaineahjus. Tervena keetes ei ole vaja kala eelnevalt soomustada, kuna soomused aitavad paremini kala maitseomadusi säilitada. Soomus eemaldatakse vajadusel juba valminud kalalt. Kala keetmiseks arvestatakse soola kas 0,7% kala kaalust või 0,7-2% vee massist. Suurte soomustega kalade keetmisel kasutatakse soola rohkem, 30-40 g 11 vee kohta, sest sool imendub kalasse läbi soomuste halvasti. Maitsestamiseks sobivad piprad (eelkõige valge, Rose pipar), loorber, till, petersell, aedharakputk, tüümian, aedsalvei, basiilik, estragon, harilik pune, leesputk, majoraan, meliss, piparmünt, samuti maitseköögiviljad.
Keetmisel asetatakse väikesed kalad kuuma, ent mitte keevasse vette, keskmise suurusega
kalad sooja vette ja suured, tervena keedetavad kalad külma vette.
Valmimissajad sõltuvad suuresti keetmisviisist ja kalade suurusest, kuid keskmiselt 10-25
minutit kala esimese kilogrammi kohta ning + 5 minutit iga järgmise kilogrammi kohta.
9. Kuidas teed kindlaks, et kala liha on küps?
Kala on valmis, kui selle sisetemperatuur on vähemalt 60 oC, liha ei ole enam läbikumav ja
seljauim eraldub kergesti.
Tervena keedetakse kalu erilises ovaalse kujuga kalakeedupotis või tavalises keedupotis restil. Väikesi kalu, nagu räimed, võib keeta ka tavalises keedupotis.
Tervelt keedetakse kalu küljel (enamasti vasemal), kõhuli (ujuvas asendis) või rõngana.
Väheses vees keetmiseks võetakse vett nii palju, et kalad või kalatükid oleksid kaetud. Enne kalade asetamist vette võib selles mõned minutid keeta maitseköögivilju (valged maitseköögiviljad, harvem porgand) ja maitseaineid. Kalad asetatakse keeva vette (sõltub kalade suurusest).
Kalaliha sisaldab vähe sidekudet ja seetõttu valmib keetmisel kiiresti.
Valmimisaeg sõltub kalatüki paksusest. Kala paksust mõõdetakse selle kõige paksemast kohast. Valmimisaeg sõltub ka kala liigist.
Kala küpsuse saab kindlaks teha ka kalaliha värvuse järgi. Valminud kala liha on läbipaistmatu, luud on kalaliha küljest lahti, uimed eralduvad tõmbamisel kergesti.
10. Kuidas serveeritakse keedetud kalu?
Keedetud kalu serveeritakse pearoana. Kuni serveerimiseni hoitakse keedetud kala
portsjontükke keeduleemes, et need ei kuivaks. Portsjoni suuruseks on 100-150 g.
11. Millise lisandid sobivad keedetud kala juurde?
_ keedetud kartulid (tilli-, peterselli-, maitsetaimeürdi jne),
_ kartulipuder,
_ kartulipüree,
_ keedetud ja hautatud köögiviljad,
_ köögiviljapüreed,
_ sõmer riis,
_ pastatooted,
_ hollandi kastmed,
_ dijoni kaste,
_ heledal või valgel põhikastmel valmistatud kastmed,
_ maitseroheline ja maitsetaimede ürdid,
_ sidrun,
_ toorsalatid,
_ kooreta keedetud munad,
_ munahüübed.
12. Loetle ja kirjelda kalade praadimise võimalusi.
Kalu võib praadida portsjontükkidena või tervelt väheses rasvas või fritüüris, samuti
röstida, küpsetada praeahjus. Väikesi kalu, massiga alla 300 g, võib praadida tervelt.
Suuremad kalad praetakse portsjontükkidena, fileetükkidena või tervete fileedena.
Kalu võib rasvas praadida nii paneeritult kui naturaalselt. Sagedamini jäävad paneerimata
rasvasemad kalad. Paneeritult praetavad kalad maitsestatakse enne paneerimist, paneerimata kalad peale praadimist.
Maitsestamiseks sobivad sool, sidrunipipar, must ja valge pipar, aed-harakputk, till,
petersell, kuid harilikult kasutatakse ainult soola ja pipart.
Praetud kala võib maitsestada ka marinaadiga enne või pärast praadimist.
Mida saab kasutada kalade paneerimiseks?
Paneerimiseks kasutatakse:
nisu-, rukki- või maisijahu
munasegu ja nisu- või rukkijahu
riivsaia
nisujahu, munasegu ja riivsaia
nisujahu, munasegu ja riivjuustu
Paneerimiseks arvestatakse 1 kg kalade jaoks:
1-2 dl jahu või riivsaia
1-2 muna
7 ml soola
1 ml pipart
2-3 ml paprikapulbrit
Kalad paneeritakse vahetult enne praadimist.
Kalu praetakse kas taimeõlis või taimerasvas.
Väheses rasvas praetakse kala 160-170 °C rasvas mõlemalt poolt, kokku 10-20 minutit.
Paneeritud kalade korral peaks kasutatav temperatuur veidi madalam olema, et paneering
kõrbema ei läheks.
14.Millised lisandid ja kastmeid sobib praetud kalade juurde serveerida?
• külmi võisid (bercy või, maitserohelise või, mädarõikavõi),
• hollandi kastmeid,
• bernookastmeid,
• heledal ja valgel põhikastmel valmistatud kastmeid,
• keedetud, hautatud, praetud köögivilju,
• praetud seeni,
• seenepüreesid,
• keedetud ja küpsetatud kartuleid,
• kartulipüreesid,
• kreveti-, krabipüreesid,
• sõmerat riisi,
• keedetud makaronitooteid,
• maitserohelist,
• maitsetaimede ürte,
• sidrunit,
• toorsalateid,
• kooreta keedetud mune,
• munahüübeid.
Praetud kalu serveeritakse ka külmalt.
teisipäev, 15. november 2016
Ideekaart HEA KASTE
HEA KASTME IDEEKAART
Sauce espagnole
Toorained – veisepuljong,või,nisujahu,porgand,mugulsibul,suitsupeekon,shampinionid,purustatud tomatid,tomatipasta,küüslaauk,värske tüümian
Esimesena valmista veisekontidest/veiselihast puljong - Vett 2-3l
Vett 1-2l ,
Maitseköögiviljade kogus- 150gr
Lisatavad maitse-köögiviljad ja muud toiduained-
Porgand,mugulsibul,juurseller,pastinaak,porrulauk,juurpetersell.
Lisatavad klassikalised vürtsid ja ürdid -
Must terapipar,purustamata piment, leht petersell vm ürdidust terapipar, purustamata piment ehk vürts
Raiu või sae kondid 5-6 cm pikkusteks tükkideks.
Pese üle külma veega ja kupata
Pane kondid potti ja vala üle külma veega, nii et kondid on veega kaetud.
Aja vesi keema ja siis alanda kuumust. Keeda nõrgal kuumusel, korja kogu aeg vahtu.
Lisa maitseköögiviljad, mida kauem keedad, seda suurem tükeldus.
Ära lase puljongil ägedalt keeda, puljong peab keema nõrgal kuumusel, väikse mulliga.
Korja keetmise ajal pidevalt vahtu ja rasva.
Jälgi, et kondid oleks kogu aeg veega kaetud, kui vedelikku jääb väheks, lisa .
Kuumuta tulisel pannil peekoniribad, lisa porgandi ja sibula kuubikud( kõik tükid peavad olema ühesuurused) pruunista kergelt 3minuti jooksul.
Lisa või, kuumuta ja lisa jahu -valmista brun roux puulusikaga segades
Lisa tomatipasta ja purustatud tomatid, vala peale kuum puljong ,ning lisa kooritud küüslaauk,tüümian ja tükeldatud seened. Keeda vaiksel tulel ligi tund aegaKurna läbi sõela ja maitsesta soola ja suhkruga
Sauce espagnole
Toorained – veisepuljong,või,nisujahu,porgand,mugulsibul,suitsupeekon,shampinionid,purustatud tomatid,tomatipasta,küüslaauk,värske tüümian
Esimesena valmista veisekontidest/veiselihast puljong - Vett 2-3l
Vett 1-2l ,
Maitseköögiviljade kogus- 150gr
Lisatavad maitse-köögiviljad ja muud toiduained-
Porgand,mugulsibul,juurseller,pastinaak,porrulauk,juurpetersell.
Lisatavad klassikalised vürtsid ja ürdid -
Must terapipar,purustamata piment, leht petersell vm ürdidust terapipar, purustamata piment ehk vürts
Raiu või sae kondid 5-6 cm pikkusteks tükkideks.
Pese üle külma veega ja kupata
Pane kondid potti ja vala üle külma veega, nii et kondid on veega kaetud.
Aja vesi keema ja siis alanda kuumust. Keeda nõrgal kuumusel, korja kogu aeg vahtu.
Lisa maitseköögiviljad, mida kauem keedad, seda suurem tükeldus.
Ära lase puljongil ägedalt keeda, puljong peab keema nõrgal kuumusel, väikse mulliga.
Korja keetmise ajal pidevalt vahtu ja rasva.
Jälgi, et kondid oleks kogu aeg veega kaetud, kui vedelikku jääb väheks, lisa .
Kuumuta tulisel pannil peekoniribad, lisa porgandi ja sibula kuubikud( kõik tükid peavad olema ühesuurused) pruunista kergelt 3minuti jooksul.
Lisa või, kuumuta ja lisa jahu -valmista brun roux puulusikaga segades
Lisa tomatipasta ja purustatud tomatid, vala peale kuum puljong ,ning lisa kooritud küüslaauk,tüümian ja tükeldatud seened. Keeda vaiksel tulel ligi tund aegaKurna läbi sõela ja maitsesta soola ja suhkruga
Turismi seos teiste majandusvaldkondadega
Turismi seos teiste majandusvaldkondadega
Põhjused, miks inimesed reisivad, on olnud samad juba mitu aastatuhandet: religioon ja töö, meelelahutus ja puhkus. Nüüdisaegse turismi algeid võis täheldada juba Vana-Egiptuse mereäärsetes puhkepiirkondades, kuhu rajati esimesed supelhotellid. Kaubateede ääres asetsesid majutus- ja toitlustusettevõtted ning kaubitsemiskohad; tolleaegsed transpordivahendid võimaldasid vaid väga aeglaselt edasi liikuda.
Eestimaalased reisivad sellepärast Eestis, kuna meil omal palju vaatamisväärsusi ,ning palju huvitavaid toitlustuskohti. Samas ka kultuuri- ja meelelahutusüritusi kus saavad inimesed erinevates linnades nautimas käia. Erinevad spaad kus lõõgastuda ,ning kehal lasta puhata ilma,et kaugemale rännata.
Eestlaste teine valik puhkamiseks on välisriik. Enamasti valitakse soojamaa reise,kus saab talvisest,jahedast Eesti kliimast puhata. Samas ka minnakse põhjustel,et saada kogeda uusi huvitavaid toidukultuure, näha imeilusaid vaatamisväärsusi mida oma riigist ei leia.
Turiste tõmbab Eestisse siinne suhteline odavus võrreldes paljude teiste Euroopa sihtkohtadega. Teise põhjusena tuuakse välja Eesti turvalisus ja terroriohu puudumine . Kindlasti ka meie ilus loodus ja maitsev toidukultuur.
Kuigi majandust peetakse sageli erahüveks, on tal väga suur üldmajanduslik tähtsus. Rahvasti haridustasemest sõltub suurel määral tööjõu kvaliteet, tänapäeval hakkab oskustega tööjõud kujunema aga majandusarengu tähtsamaks eelduseks. Sellepärast pööratakse arenenud riikides üha suuremat suuremat tähelepanu haridusele kvaliteedile ja selle kätte saadavusele. Meditsiinilise turismi korral lähevad arenenud maade elanikud riikidesse, kus teatud terviseprotseduurid on lähteriigi omadest odavamad või lühema ooteajaga. Selles suhtes erineb meditsiiniline turism olukorrast, kus vähem arenenud piirkondade elanikud reisivad arenenud riikidesse saamaks arstiabi, mis nende kodukohas ei ole kättesaadav.Meditsiinilise turismi peamisteks lähteriikideks on USA, Suurbritannia ja Lääne-Euroopa riigid, sihtriikideks Kesk- ja Lõuna-Ameerika, Ida-Euroopa ning Lõuna- ja Kagu-Aasia maad.Populaarsed on ilukirurgia ja viljakusravi protseduurid ning muud keerukad operatsioonid, näiteks liigese-, südame- ja hambakirurgia. Meditsiiniline turism vähem arenenud riikidesse võib kaasa tuua teatud riske. Patsient võib ebahügieenilistest arstiabi tingimustest nakatuda haigustesse või saada muid tervisetüsistusi, probleeme võib tekkida ka juriidilist laadi. Turism on reisimine väljapoole oma tavalist elukeskkonda meelelahutuse, äri või muul eesmärgil ning sellise reisimisega kaasnevate teenuste tarbimine ja osutamine. -Linnad peavad läbi tulevikku suunatud kultuuripoliitika edendama elavat kultuuri, mis toetub ühest küljest selliste asutuste olemasolule nagu kultuuri-ja teaduskeskused, muuseumid ja raamatukogud ning teisalt kultuurilise, ajaloolise ja arhitektuurilise pärandi säilitamisele. Need kultuuritegevuse programmiga seonduvad võimalused (sealhulgas noortele suunatud) muudavad linnad ligitõmbavamaks nii elanike, ettevõtete ja töötajate (eriti liikuvate ja kõrge kvalifikatsiooniga töötajate) kui ka külastajate jaoks. See aga toetab linna kuvandit ning kohaliku elanikkonna uhkus-ja ühtekuuluvustunnet. Veelgi enam, kultuur ja kultuuriturism on kiirelt kasvavad valdkonnad. Arvestades sellega, et kultuur saab aidata kaasa turismi arengule, eelkõige tänu sellele, et turism on teiste majandusharude liikumapanevaks jõuks ning annab suure panuse Lissaboni strateegia majanduskasvu ja tööhõive eesmärkide saavutamisse, on käesoleva omaalgatusliku arvamuse eesmärgiks (nagu ka eespool mainitud) anda Euroopa institutsioonidele vajalikud vahendid kõnealuse sektori edendamiseks, sest vaatamata oma dünaamilisusele seisab see silmitsi väljapoole Euroopat jäävate riikide karmi konkurentsiga. Pärast jalutuskäiku kuurortlinnas või reisi maakonnas on kõige parem võtta tass kohvi ja maitsvat kooki või minna einestama kohvikusse või restorani. Eestis kui ka välisriikides on palju hubaseid kohvikuid, restorane ja pubisid. Maal on söögikohti küll vähem, kuid põhimaanteedel olles võite kindel olla, et leiate mõne. Enamik majutusasutusi pakub ka toitlustamist. Kaubavedu transpordisüsteemis on tihedalt seotud logistika üldkontseptsiooniga, mis määrab tarneketi kõikidele staadiumitele, nagu tarnimine, ladustamine, transport, jaotus, ja korje, kindlaks kõige efektiivsemad menetlused. Sellest lähtudes võib logistikat vaadelda ka kui veonduse ümber koondunud tarneketti.
Logistika ülesanne on koordineerida veonduse ja laonduse elemente nii, et logistilised kogukulud oleksid vähimad. Transpordialased otsused peaksid maksimeerima kogukasu, mitte minimeerima ainult veokulu.
Üks põhjus, miks logistika tuli tsiviilelu valdkonda, oli ladude paljusus ja neis kinnikülmutatud kapital. Ladude arvu vähendamiseks on vaja hästi toimivat transpordi- ja jaotussüsteemi, millele toetuvad firmade tarbimis- ja jaotuskanalid.
Veondus on nii kauba kui inimeste siirdamine. Kaubanduse kui majandusharu tekkimise ajaloolisteks eeldusteks oli: erinevate funktsioonide (sisseost, ladustamine, müük jne.) eraldumine, kapitali olemasolu kaubandusettevõtete tekkimine kaupmeeskonna kujunemine. Kaubanduse kui majandusharu tekkimise ajaloolisteks eeldusteks oli: erinevate funktsioonide (sisseost, ladustamine, müük jne.) eraldumine, kapitali olemasolu kaubandusettevõtete tekkimine kaupmeeskonna kujunemine.Kaubandust kui majandusharu on defineeritud kui: majandusharu, mille peamine ülesanne on kaubaringluse korraldamine kaubandusettevõtete süsteemi, kus leiab aset kaupade vahetu ost-müük ja nende ettevalmistamine realiseerimiseks. tööjaotuse alusel eraldunud ühetaoliste ettevõtete süsteemi, mis realiseerib kaupu ostu-müügi teel. Kaubanduse kui majandusharu tekkimise põhjusteks olid kaupade ostu-müügi iseärasused.
Põhjused, miks inimesed reisivad, on olnud samad juba mitu aastatuhandet: religioon ja töö, meelelahutus ja puhkus. Nüüdisaegse turismi algeid võis täheldada juba Vana-Egiptuse mereäärsetes puhkepiirkondades, kuhu rajati esimesed supelhotellid. Kaubateede ääres asetsesid majutus- ja toitlustusettevõtted ning kaubitsemiskohad; tolleaegsed transpordivahendid võimaldasid vaid väga aeglaselt edasi liikuda.
Eestimaalased reisivad sellepärast Eestis, kuna meil omal palju vaatamisväärsusi ,ning palju huvitavaid toitlustuskohti. Samas ka kultuuri- ja meelelahutusüritusi kus saavad inimesed erinevates linnades nautimas käia. Erinevad spaad kus lõõgastuda ,ning kehal lasta puhata ilma,et kaugemale rännata.
Eestlaste teine valik puhkamiseks on välisriik. Enamasti valitakse soojamaa reise,kus saab talvisest,jahedast Eesti kliimast puhata. Samas ka minnakse põhjustel,et saada kogeda uusi huvitavaid toidukultuure, näha imeilusaid vaatamisväärsusi mida oma riigist ei leia.
Turiste tõmbab Eestisse siinne suhteline odavus võrreldes paljude teiste Euroopa sihtkohtadega. Teise põhjusena tuuakse välja Eesti turvalisus ja terroriohu puudumine . Kindlasti ka meie ilus loodus ja maitsev toidukultuur.
Kuigi majandust peetakse sageli erahüveks, on tal väga suur üldmajanduslik tähtsus. Rahvasti haridustasemest sõltub suurel määral tööjõu kvaliteet, tänapäeval hakkab oskustega tööjõud kujunema aga majandusarengu tähtsamaks eelduseks. Sellepärast pööratakse arenenud riikides üha suuremat suuremat tähelepanu haridusele kvaliteedile ja selle kätte saadavusele. Meditsiinilise turismi korral lähevad arenenud maade elanikud riikidesse, kus teatud terviseprotseduurid on lähteriigi omadest odavamad või lühema ooteajaga. Selles suhtes erineb meditsiiniline turism olukorrast, kus vähem arenenud piirkondade elanikud reisivad arenenud riikidesse saamaks arstiabi, mis nende kodukohas ei ole kättesaadav.Meditsiinilise turismi peamisteks lähteriikideks on USA, Suurbritannia ja Lääne-Euroopa riigid, sihtriikideks Kesk- ja Lõuna-Ameerika, Ida-Euroopa ning Lõuna- ja Kagu-Aasia maad.Populaarsed on ilukirurgia ja viljakusravi protseduurid ning muud keerukad operatsioonid, näiteks liigese-, südame- ja hambakirurgia. Meditsiiniline turism vähem arenenud riikidesse võib kaasa tuua teatud riske. Patsient võib ebahügieenilistest arstiabi tingimustest nakatuda haigustesse või saada muid tervisetüsistusi, probleeme võib tekkida ka juriidilist laadi. Turism on reisimine väljapoole oma tavalist elukeskkonda meelelahutuse, äri või muul eesmärgil ning sellise reisimisega kaasnevate teenuste tarbimine ja osutamine. -Linnad peavad läbi tulevikku suunatud kultuuripoliitika edendama elavat kultuuri, mis toetub ühest küljest selliste asutuste olemasolule nagu kultuuri-ja teaduskeskused, muuseumid ja raamatukogud ning teisalt kultuurilise, ajaloolise ja arhitektuurilise pärandi säilitamisele. Need kultuuritegevuse programmiga seonduvad võimalused (sealhulgas noortele suunatud) muudavad linnad ligitõmbavamaks nii elanike, ettevõtete ja töötajate (eriti liikuvate ja kõrge kvalifikatsiooniga töötajate) kui ka külastajate jaoks. See aga toetab linna kuvandit ning kohaliku elanikkonna uhkus-ja ühtekuuluvustunnet. Veelgi enam, kultuur ja kultuuriturism on kiirelt kasvavad valdkonnad. Arvestades sellega, et kultuur saab aidata kaasa turismi arengule, eelkõige tänu sellele, et turism on teiste majandusharude liikumapanevaks jõuks ning annab suure panuse Lissaboni strateegia majanduskasvu ja tööhõive eesmärkide saavutamisse, on käesoleva omaalgatusliku arvamuse eesmärgiks (nagu ka eespool mainitud) anda Euroopa institutsioonidele vajalikud vahendid kõnealuse sektori edendamiseks, sest vaatamata oma dünaamilisusele seisab see silmitsi väljapoole Euroopat jäävate riikide karmi konkurentsiga. Pärast jalutuskäiku kuurortlinnas või reisi maakonnas on kõige parem võtta tass kohvi ja maitsvat kooki või minna einestama kohvikusse või restorani. Eestis kui ka välisriikides on palju hubaseid kohvikuid, restorane ja pubisid. Maal on söögikohti küll vähem, kuid põhimaanteedel olles võite kindel olla, et leiate mõne. Enamik majutusasutusi pakub ka toitlustamist. Kaubavedu transpordisüsteemis on tihedalt seotud logistika üldkontseptsiooniga, mis määrab tarneketi kõikidele staadiumitele, nagu tarnimine, ladustamine, transport, jaotus, ja korje, kindlaks kõige efektiivsemad menetlused. Sellest lähtudes võib logistikat vaadelda ka kui veonduse ümber koondunud tarneketti.
Logistika ülesanne on koordineerida veonduse ja laonduse elemente nii, et logistilised kogukulud oleksid vähimad. Transpordialased otsused peaksid maksimeerima kogukasu, mitte minimeerima ainult veokulu.
Üks põhjus, miks logistika tuli tsiviilelu valdkonda, oli ladude paljusus ja neis kinnikülmutatud kapital. Ladude arvu vähendamiseks on vaja hästi toimivat transpordi- ja jaotussüsteemi, millele toetuvad firmade tarbimis- ja jaotuskanalid.
Veondus on nii kauba kui inimeste siirdamine. Kaubanduse kui majandusharu tekkimise ajaloolisteks eeldusteks oli: erinevate funktsioonide (sisseost, ladustamine, müük jne.) eraldumine, kapitali olemasolu kaubandusettevõtete tekkimine kaupmeeskonna kujunemine. Kaubanduse kui majandusharu tekkimise ajaloolisteks eeldusteks oli: erinevate funktsioonide (sisseost, ladustamine, müük jne.) eraldumine, kapitali olemasolu kaubandusettevõtete tekkimine kaupmeeskonna kujunemine.Kaubandust kui majandusharu on defineeritud kui: majandusharu, mille peamine ülesanne on kaubaringluse korraldamine kaubandusettevõtete süsteemi, kus leiab aset kaupade vahetu ost-müük ja nende ettevalmistamine realiseerimiseks. tööjaotuse alusel eraldunud ühetaoliste ettevõtete süsteemi, mis realiseerib kaupu ostu-müügi teel. Kaubanduse kui majandusharu tekkimise põhjusteks olid kaupade ostu-müügi iseärasused.
SWOT
Swot analüüs
Tugevused Nõrkused
Kogemused Rahalised võimalused
Aus Köögi piirangud
Täpne Koka ja tarbija piirangud
Hea maitse-ja lõhnataju Isiklikud maitse eelised
Säästlik Nõrk stressitaluvus
Sümpaatne Mingil määral arglikkust
Hea suhtleja
Hügieeni pidev
Tasakaalukas
Kohusetundlik
Võimalused Ohud
Eneseareng Puuduv kogemus
Innovaatilisus Vähene tahtejõud
Lai tööpind Segavad tegurid
Palju materjale Tööõnnetused köögis
Hulgaliselt allikaid
Tugevused Nõrkused
Kogemused Rahalised võimalused
Aus Köögi piirangud
Täpne Koka ja tarbija piirangud
Hea maitse-ja lõhnataju Isiklikud maitse eelised
Säästlik Nõrk stressitaluvus
Sümpaatne Mingil määral arglikkust
Hea suhtleja
Hügieeni pidev
Tasakaalukas
Kohusetundlik
Võimalused Ohud
Eneseareng Puuduv kogemus
Innovaatilisus Vähene tahtejõud
Lai tööpind Segavad tegurid
Palju materjale Tööõnnetused köögis
Hulgaliselt allikaid
Jaapan ja turism
Jaapan ja turism
Jaapan on üks maailma mitmekülgsem turismisihtpunkt. Jaapanis võib kohata väga huvitavat loodust,iidset kultuuri ja aastatuhande vanust arhitektuuri, aga ka ülimalt modernseid ehitisi, -tehnikasaavutusi ja –meelelahutusi. See on maa, kus asuvad püha Fuji mägi, Himeji-jo kindlus, Itsukushima šintoistlik pühamu, mitmed väga olulised budistlikud pühamud, maailma ühed kõige kiiremad rongid, tehnikasaavutustest üleküllastunud lõbustuspargid ja peaaegu mõõtmatult muud põnevat. Kui siia juurde arvestada jaapanlastele omane ülim viisakus, ainulaadne köök koos lõpmatuna näiva mereandide valikuga ning jaapanlaste ülirikkalik kultuuripärand, siis võib Jaapanit julgelt nimetada paljude turistide unistuste maaks. Jaapan on ka kuulus oma sajanditevanuste küpsetamismeetodite, toortoidu ja hooajalisuse poolest, mis meelitab hulgaliselt turiste. Näiteks mida turistid jaanapis käies loodavad saada on õigesti valmistatud sushsi. Suhshi on tänapäeval läänemaailmas tuntuim Jaapani roog. Hapustatud riisiga on kombineeritud erinevad lisandid, mis serveeritakse kaunikujulise suupistena. Peamised koostisosad peale riisi on norilehed, vasaabi ja sojakaste. Sushi tuntumad liigid on maki, nigiri ja temaki.
Jaapan on üks maailma mitmekülgsem turismisihtpunkt. Jaapanis võib kohata väga huvitavat loodust,iidset kultuuri ja aastatuhande vanust arhitektuuri, aga ka ülimalt modernseid ehitisi, -tehnikasaavutusi ja –meelelahutusi. See on maa, kus asuvad püha Fuji mägi, Himeji-jo kindlus, Itsukushima šintoistlik pühamu, mitmed väga olulised budistlikud pühamud, maailma ühed kõige kiiremad rongid, tehnikasaavutustest üleküllastunud lõbustuspargid ja peaaegu mõõtmatult muud põnevat. Kui siia juurde arvestada jaapanlastele omane ülim viisakus, ainulaadne köök koos lõpmatuna näiva mereandide valikuga ning jaapanlaste ülirikkalik kultuuripärand, siis võib Jaapanit julgelt nimetada paljude turistide unistuste maaks. Jaapan on ka kuulus oma sajanditevanuste küpsetamismeetodite, toortoidu ja hooajalisuse poolest, mis meelitab hulgaliselt turiste. Näiteks mida turistid jaanapis käies loodavad saada on õigesti valmistatud sushsi. Suhshi on tänapäeval läänemaailmas tuntuim Jaapani roog. Hapustatud riisiga on kombineeritud erinevad lisandid, mis serveeritakse kaunikujulise suupistena. Peamised koostisosad peale riisi on norilehed, vasaabi ja sojakaste. Sushi tuntumad liigid on maki, nigiri ja temaki.
GT
NARVA-JÕESUU
SPAA & SANATOORIUM
Turism on saanud oluliseks osaks inimeste elus, olles paljudele tööks, veel enamatele puhkuseks. Paljudele äriinimestele on turism saanud elustiiliks. Üha enam igas eas töötavaid ja õppivaid inimesi reisib nii kodu- kui välismaal kas tö, puhkuse, sõprade ja sugulaste külastamise, enesetäiendamise, eneseteostuse, terviseparanduse või muudel eesmärkidel. Turist on see, kes teeb võimalikuks turismimajanduse eksisteerimise ja arenemise – kui koht pole atraktiivne või ei paku seda, mida oodatakse, siis “investeerib” turist edaspidi teistesse sihtkohtadesse ja turismitoodetesse. Tihtipeale vaadeldakse turismi liialt kitsalt,keskendutakse vaid spetsiifilistele sektoritele või toodele ja laialdaselt on levinud arusaam, et see on vaid turismiettevõtete ja turistide asi, äri ja huvi. Jõudsalt arenev turism saab oluliselt mõjutada: riigi- ja rahvatulu kasvu, investeeringute suurenemist, tööhõive kasvu (45000 otsene + 55000 kaudne tööhõive, väga oluline osa Eesti ca 550 000 tööhõivest) välisvaluuta juurdevoolu (turism annab ca 9% kogu kaupade ja teenuste ekspordituludest ja üle 30% teenuste ekspordist) inimeste elukeskkonna paranemist jne.
Ida Virumaal asuva kuurortlinn Narva-Jõesuu Spaa on turismi oluline sissetuleku allikas. Põhiliselt külastab spaa-d turistid kes ostavad teenuseid,majutuvad, külastavad vaatamisväärsusi jne. Hooajaliselt muudab turismisektori tegevuse Narva-Jõesuus head ilmad eriti sõltuvaks. Suvi,kuum ilm tõmbab ligi palju kliente/turiste kes külastavad mereäärset,ning ümberringset loodust. Kohalikele võimaldab see aga rohkem tööd ja töökohti. Mida suurem klientuur ja suurem tööjõud ,seda suurem sissetulek spaale. Omakorda arendab see ettevõtet, ning pakub teistele konkurentsi. Eesti ettevõtjad peavad oluliseks koostöö edendamist piirkonna ettevõtete ja asustustega ,samuti turismifirmadega. Koostöö edendamisel turismifirmadega on peamiselt eesmärgiks töötada välja uusi pakette. Näiteks Narva-Jõesuu Spaa kompleksis tegutsevad ettevõtted on võtnud suuna ühiste teenuste väljatöötamiseks,et kompleksis tegutsevad organisatsioonid teeniksid külastajatelt senisest rohkem kasu.
See majutusasutus on rannast 3 minuti kaugusel. Traditsiooniline sanatoorium asub otse mere ääres Narva-Jõesuu südames, mis on üks vanemaid ja tuntumaid kuurorte Eestis.Turistidele on laias valikus raviprotseduure ja spaahoolduseid, mis aitavad paljude erinevate haiguste ja meditsiiniliste probleemide korral. Spaas tehakse ka ürdi- ja teisi ravivanne ning ilusalongis saab nautida massaaže. Restoranis serveeritakse hommiku-, lõuna- ja õhtusööki Rootsi lauas. Hommikueine on majutuse hinna sees. Kohapeal on hubane mereteemaline baar ja vabas õhus paiknev grillterrass, kus pakutakse mitmesuguseid liharoogasid. Reedeti korraldatakse külalistele tasuta elava muusikaga õhtuid.
Majutusasutuses Narva-Jõesuu Sanatoorium pakutavad mugavused
Õhuala- Välibassein ( hooajaline ), Päikeseterass, Terrass, Aed
Toit ja jook- Lasteeined, Eridieetide menüüd (taotluse alusel), Snäkibaar, Hommikusöök toas, Baar
Parkimine- Tasuta! Tasuta privaatne parkimine on võimalik kohapeal (eelnev broneerimine ei ole vajalik).
Tegevused- Sisebassein (aastaringne), Mullivann/jacuzzi, Ilu- ja tervisekeskus, Spordisaal, Piljard, Laste mänguväljak
Teenused- Transporditeenus (lisatasu eest), Juuksur/ilusalong, Koosolekuruum/banketisaal, Toateenindus
SPAA & SANATOORIUM
Turism on saanud oluliseks osaks inimeste elus, olles paljudele tööks, veel enamatele puhkuseks. Paljudele äriinimestele on turism saanud elustiiliks. Üha enam igas eas töötavaid ja õppivaid inimesi reisib nii kodu- kui välismaal kas tö, puhkuse, sõprade ja sugulaste külastamise, enesetäiendamise, eneseteostuse, terviseparanduse või muudel eesmärkidel. Turist on see, kes teeb võimalikuks turismimajanduse eksisteerimise ja arenemise – kui koht pole atraktiivne või ei paku seda, mida oodatakse, siis “investeerib” turist edaspidi teistesse sihtkohtadesse ja turismitoodetesse. Tihtipeale vaadeldakse turismi liialt kitsalt,keskendutakse vaid spetsiifilistele sektoritele või toodele ja laialdaselt on levinud arusaam, et see on vaid turismiettevõtete ja turistide asi, äri ja huvi. Jõudsalt arenev turism saab oluliselt mõjutada: riigi- ja rahvatulu kasvu, investeeringute suurenemist, tööhõive kasvu (45000 otsene + 55000 kaudne tööhõive, väga oluline osa Eesti ca 550 000 tööhõivest) välisvaluuta juurdevoolu (turism annab ca 9% kogu kaupade ja teenuste ekspordituludest ja üle 30% teenuste ekspordist) inimeste elukeskkonna paranemist jne.
Ida Virumaal asuva kuurortlinn Narva-Jõesuu Spaa on turismi oluline sissetuleku allikas. Põhiliselt külastab spaa-d turistid kes ostavad teenuseid,majutuvad, külastavad vaatamisväärsusi jne. Hooajaliselt muudab turismisektori tegevuse Narva-Jõesuus head ilmad eriti sõltuvaks. Suvi,kuum ilm tõmbab ligi palju kliente/turiste kes külastavad mereäärset,ning ümberringset loodust. Kohalikele võimaldab see aga rohkem tööd ja töökohti. Mida suurem klientuur ja suurem tööjõud ,seda suurem sissetulek spaale. Omakorda arendab see ettevõtet, ning pakub teistele konkurentsi. Eesti ettevõtjad peavad oluliseks koostöö edendamist piirkonna ettevõtete ja asustustega ,samuti turismifirmadega. Koostöö edendamisel turismifirmadega on peamiselt eesmärgiks töötada välja uusi pakette. Näiteks Narva-Jõesuu Spaa kompleksis tegutsevad ettevõtted on võtnud suuna ühiste teenuste väljatöötamiseks,et kompleksis tegutsevad organisatsioonid teeniksid külastajatelt senisest rohkem kasu.
See majutusasutus on rannast 3 minuti kaugusel. Traditsiooniline sanatoorium asub otse mere ääres Narva-Jõesuu südames, mis on üks vanemaid ja tuntumaid kuurorte Eestis.Turistidele on laias valikus raviprotseduure ja spaahoolduseid, mis aitavad paljude erinevate haiguste ja meditsiiniliste probleemide korral. Spaas tehakse ka ürdi- ja teisi ravivanne ning ilusalongis saab nautida massaaže. Restoranis serveeritakse hommiku-, lõuna- ja õhtusööki Rootsi lauas. Hommikueine on majutuse hinna sees. Kohapeal on hubane mereteemaline baar ja vabas õhus paiknev grillterrass, kus pakutakse mitmesuguseid liharoogasid. Reedeti korraldatakse külalistele tasuta elava muusikaga õhtuid.
Majutusasutuses Narva-Jõesuu Sanatoorium pakutavad mugavused
Õhuala- Välibassein ( hooajaline ), Päikeseterass, Terrass, Aed
Toit ja jook- Lasteeined, Eridieetide menüüd (taotluse alusel), Snäkibaar, Hommikusöök toas, Baar
Parkimine- Tasuta! Tasuta privaatne parkimine on võimalik kohapeal (eelnev broneerimine ei ole vajalik).
Tegevused- Sisebassein (aastaringne), Mullivann/jacuzzi, Ilu- ja tervisekeskus, Spordisaal, Piljard, Laste mänguväljak
Teenused- Transporditeenus (lisatasu eest), Juuksur/ilusalong, Koosolekuruum/banketisaal, Toateenindus
Tellimine:
Postitused (Atom)