teisipäev, 15. november 2016

Turismi seos teiste majandusvaldkondadega

 Turismi seos teiste majandusvaldkondadega

   Põhjused, miks inimesed reisivad, on olnud samad juba mitu aastatuhandet: religioon ja töö, meelelahutus ja puhkus. Nüüdisaegse turismi algeid võis täheldada juba Vana-Egiptuse mereäärsetes puhkepiirkondades, kuhu rajati esimesed supelhotellid. Kaubateede ääres asetsesid majutus- ja toitlustusettevõtted ning kaubitsemiskohad; tolleaegsed transpordivahendid võimaldasid vaid väga aeglaselt edasi liikuda.
  Eestimaalased reisivad sellepärast Eestis, kuna meil  omal palju vaatamisväärsusi ,ning palju huvitavaid toitlustuskohti. Samas ka kultuuri- ja meelelahutusüritusi kus saavad inimesed erinevates linnades nautimas käia. Erinevad spaad kus lõõgastuda ,ning kehal lasta puhata ilma,et kaugemale rännata.
  Eestlaste teine valik puhkamiseks on välisriik. Enamasti valitakse soojamaa reise,kus saab talvisest,jahedast Eesti kliimast puhata. Samas ka minnakse põhjustel,et saada kogeda uusi huvitavaid toidukultuure, näha imeilusaid vaatamisväärsusi mida oma riigist ei leia.
  Turiste tõmbab Eestisse  siinne suhteline odavus võrreldes paljude teiste Euroopa sihtkohtadega. Teise põhjusena tuuakse välja Eesti turvalisus ja terroriohu puudumine . Kindlasti ka meie ilus loodus ja maitsev toidukultuur.

  Kuigi majandust peetakse sageli erahüveks, on tal väga suur üldmajanduslik tähtsus. Rahvasti haridustasemest sõltub suurel määral tööjõu kvaliteet, tänapäeval hakkab oskustega tööjõud kujunema aga majandusarengu tähtsamaks eelduseks. Sellepärast pööratakse arenenud riikides üha suuremat suuremat tähelepanu haridusele kvaliteedile ja selle kätte saadavusele. Meditsiinilise turismi korral lähevad arenenud maade elanikud riikidesse, kus teatud terviseprotseduurid on lähteriigi omadest odavamad või lühema ooteajaga. Selles suhtes erineb meditsiiniline turism olukorrast, kus vähem arenenud piirkondade elanikud reisivad arenenud riikidesse saamaks arstiabi, mis nende kodukohas ei ole kättesaadav.Meditsiinilise turismi peamisteks lähteriikideks on USA, Suurbritannia ja Lääne-Euroopa riigid, sihtriikideks Kesk- ja Lõuna-Ameerika, Ida-Euroopa ning Lõuna- ja Kagu-Aasia maad.Populaarsed on ilukirurgia ja viljakusravi protseduurid ning muud keerukad operatsioonid, näiteks liigese-, südame- ja hambakirurgia. Meditsiiniline turism vähem arenenud riikidesse võib kaasa tuua teatud riske. Patsient võib ebahügieenilistest arstiabi tingimustest nakatuda haigustesse või saada muid tervisetüsistusi, probleeme võib tekkida ka juriidilist laadi. Turism on reisimine väljapoole oma tavalist elukeskkonda meelelahutuse, äri või muul eesmärgil ning sellise reisimisega kaasnevate teenuste tarbimine ja osutamine. -Linnad peavad läbi tulevikku suunatud kultuuripoliitika edendama elavat kultuuri, mis toetub ühest küljest selliste asutuste olemasolule nagu kultuuri-ja teaduskeskused, muuseumid ja raamatukogud ning teisalt kultuurilise, ajaloolise ja arhitektuurilise pärandi säilitamisele. Need kultuuritegevuse programmiga seonduvad võimalused (sealhulgas noortele suunatud) muudavad linnad ligitõmbavamaks nii elanike, ettevõtete ja töötajate (eriti liikuvate ja kõrge kvalifikatsiooniga töötajate) kui ka külastajate jaoks. See aga toetab linna kuvandit ning kohaliku elanikkonna uhkus-ja ühtekuuluvustunnet. Veelgi enam, kultuur ja kultuuriturism on kiirelt kasvavad valdkonnad. Arvestades sellega, et kultuur saab aidata kaasa turismi arengule, eelkõige tänu sellele, et turism on teiste majandusharude liikumapanevaks jõuks ning annab suure panuse Lissaboni strateegia majanduskasvu ja tööhõive eesmärkide saavutamisse, on käesoleva omaalgatusliku arvamuse eesmärgiks (nagu ka eespool mainitud) anda Euroopa institutsioonidele vajalikud vahendid kõnealuse sektori edendamiseks, sest vaatamata oma dünaamilisusele seisab see silmitsi väljapoole Euroopat jäävate riikide karmi konkurentsiga. Pärast jalutuskäiku kuurortlinnas või reisi maakonnas on kõige parem võtta tass kohvi ja maitsvat kooki või minna einestama kohvikusse või restorani. Eestis kui ka välisriikides on palju hubaseid kohvikuid, restorane ja pubisid. Maal on söögikohti küll vähem, kuid põhimaanteedel olles võite kindel olla, et leiate mõne. Enamik majutusasutusi pakub ka toitlustamist. Kaubavedu transpordisüsteemis on tihedalt seotud logistika üldkontseptsiooniga, mis määrab tarneketi kõikidele staadiumitele, nagu tarnimine, ladustamine, transport, jaotus, ja korje, kindlaks kõige efektiivsemad menetlused. Sellest lähtudes võib logistikat vaadelda ka kui veonduse ümber koondunud tarneketti.
Logistika ülesanne on koordineerida veonduse ja laonduse elemente nii, et logistilised kogukulud oleksid vähimad. Transpordialased otsused peaksid maksimeerima kogukasu, mitte minimeerima ainult veokulu.
Üks põhjus, miks logistika tuli tsiviilelu valdkonda, oli ladude paljusus ja neis kinnikülmutatud kapital. Ladude arvu vähendamiseks on vaja hästi toimivat transpordi- ja jaotussüsteemi, millele toetuvad firmade tarbimis- ja jaotuskanalid.
Veondus on nii kauba kui inimeste siirdamine. Kaubanduse kui majandusharu tekkimise ajaloolisteks eeldusteks oli: erinevate funktsioonide (sisseost, ladustamine, müük jne.) eraldumine, kapitali olemasolu kaubandusettevõtete tekkimine kaupmeeskonna kujunemine. Kaubanduse kui majandusharu tekkimise ajaloolisteks eeldusteks oli: erinevate funktsioonide (sisseost, ladustamine, müük jne.) eraldumine, kapitali olemasolu kaubandusettevõtete tekkimine kaupmeeskonna kujunemine.Kaubandust kui majandusharu on defineeritud kui: majandusharu, mille peamine ülesanne on kaubaringluse korraldamine kaubandusettevõtete süsteemi, kus leiab aset kaupade vahetu ost-müük ja nende ettevalmistamine realiseerimiseks. tööjaotuse alusel eraldunud ühetaoliste ettevõtete süsteemi, mis realiseerib kaupu ostu-müügi teel. Kaubanduse kui majandusharu tekkimise põhjusteks olid kaupade ostu-müügi iseärasused.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar